Esmatrüki kaas

„KAKLUSKLUBI“ (1996)

Originaaltiitel: „Fight Club“

Charles Michael "Chuck" Palahniuk (sündinud 21. veebruar 1962) on USA kirjanik ja vabakutseline ajakirjanik, kes kirjeldab oma tööd kui transgressive fiction. 1996. aastal ilmus tal esimene romaan „Kaklusklubi,“ millest on tehtud ka samanimeline film. Romaan avaldati eesti keeles 2006. aastal.

Transgressive fiction on žanr kirjanduses, mis keskendub karakteritel, kes tunnevad ennast olevat piiratud ühiskonna normidest ja ootustest ning kes tahavad neist piiridest vabaneda kas siis ebatavalisel või ebaseaduslikul viisil. Kuna nad mässavad põhilised ühiskonna normide vastu, võivad peategelased selle žanri teostes tunduda vaimuhaigete, antisotsiaalsete või nihilismi kalduvatena. Žanris käsitletakse põhjalikult tabuteemasid nagu narkootikumid, seksuaalne tegevus, vägivald, verepilastus, pedofiilia ja kuritegevus.

„Kaklusklubi“ peategelaseks on unetusega võitlev kontoritöötaja, kes otsib viisi, kuidas oma elu muuta. Kui arst pole nõus talle enam unerohtu välja kirjutama, leiab ta leevendust erinevates tugirühmades haiget teeseldes. Lõpuks kohtub ta aga mässumeelse seebivalmistaja Tyler Durdeniga, kellega rajab põrandaaluse kaklusklubi kui radikaalse psühhoteraapia vahendi, mille edu on peadpööritav. Peagi on selline klubi igas linnas. Ent kui mängu tuleb ka tundeline ekstsentrik Marla, kellega peategelane tugirühmades eelnevalt kohtus, algab pidurdamatu allakäik. Kaklusklubist kasvab välja hoopis midagi suuremat kui enda väljaelamise koht.

Selleks, et teada saada kõikidest asetleidvatest sündmustest, tasub ise raamatut lugeda või filmi vaadata. Ma ei taha kõike ära anda, sest mingi põnevus peab endale ka jääma. Küll aga soovitan enne lugeda raamatut kui vaadata filmi, kuna filmi esimesena vaatamine võib ajada kergelt segadusse.

22. märtsil 2013 teatas autor, et hakkab „Kaklusklubile“ järge kirjutama.

Kui on huvi tutvuda Palahniuk'i teiste teostega, soovitan autorit guugeldada ja terve tema teoste nimekiri on teie päralt. Mina isiklikult pean „Kaklusklubi,“ nii raaamtu kui ka filmi näol, oma lemmikuks. Ilmselt loen ja vaatan seda veel aastakümnete pärast, sest mulle tundub, et see ei saa vananeda ning on aktuaalne ka elus hiljem.

Filmist:

"Kaklusklubi" on ka 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi režissöör on David Fincher, peaosades Edward Norton, Brad Pitt ja Helena Bonham Carter.

Filmi žanr: Draama, märul-põnevik

Filmi pikkus: 2h 19 min (139 min)

Film esilinastus Eestis: 07.01.2000

„It's Kind of a Funny Story“

(„See on selline naljakas lugu“) 

„It's Kind of a Funny Story“ („See on selline naljakas lugu“) on USA kirjaniku Ned Vizzini (sündinud Edison Price Vizzini, 4. aprill 1981 - 19. detsember 2013) romaan, mis ilmus 2006. aastal. Raamat oli inspireeritud Vizzini enda lühikest haiglaravist depressiooni vastu 2004. aasta novembris. Nüüdseks on autor aga paraku siiski sooritanud enesetapu.

Lugu räägib 15-aastasest Craig Gilnerist, kes elab koos oma perega Brooklynis kõrgema keskklassi naabruskonnas. Craig õpib mainekas keskkoolis, kuhu ta sai sisse peale hullumeelset õppimist, et katsetel kõrgeid tulemusi saavutada. Kooli sisse saanud, on ta aga rabatud kooli intensiivsest survest keskenduda ainult õpingutele. Ta tunneb, et on võõrandunud ja ei suuda kuhugi sobituda. Tema stress avaldub lõpuks söömishäire, narkootikumide kasutamise, unepuuduse ja enesetapumõtetena. Mõne aja möödudes on ta sunnitud minema psühhiaatri juurde, kes kirjutab talle välja antidepressandi Zoloft. Craig on peale lühikest aega seda kasutades elevil, sest usub, et on terveks saanud ning otsustab ravimi ära visata. Reaalsuses tema depressioon tegelikult pidevalt süveneb, kuni ta ei suuda enam tõrjuda suitsiidimõtet, mistõttu helistab ta enesetappu ennetavale liinile 1-800. Peale seda kõnet läheb ta ja laseb end kirjutada sisse lähedal asuvasse psühhiaatriahaiglasse. Esialgu on Craig jahmunud ning leiab, et ei kuulu hullumajja, kuid aja möödudes ja teiste patsientidega kohtudes, mõistab, et tegelikult pole see koht üldsegi selline nagu ta ette kujutas. Ta leiab sealt endale sõbrad ning isolatsioonis muust maailmast Craigi tervis taastub. Lisaks eksperimenteerib Craig seal kunstiga ning avastab, et tal on palju loomulikku annet ja oskusi. Ta mõistab, et kunstiga tegelemine muudab tema enesetunde heaks ning ta soovib sellega tegelemist jätkata peale haiglast välja saamist. Naastes romaani lõpuks koju, leiab Graig endas uue energia elada elu ning lähen kunstikooli. Ta hakkab hindama väikseid asju, mis teevad teda õnnelikuks.

Muidugi on selles teoses veel igasugu nüansse, kuid nende teada saamiseks tuleb ise raamatut lugeda. Selle on tehtud ka film, kuid see pole minu meelest nii hea kui raamat. Soovitan soojalt just inimestele, hoolimata vanusest, kes kannatavad ise depressiooni käes.

Filmist:

„It's Kind of a Funny Story“ on 2010. aasta komöödia-draama, mis on kirjutatud ja lavastatud Anna Bodeni ja Ryan Flecki poolt Ned Vizzini 2006. aasta samanimelise romaani järgi. Filmis mängivad - Keir Gilchrist, Zach Galifianakis, Emma Roberts, Viola Davis jt. 

„TEEN ANGST? NAAAH...“

(„Teismeea ängistus?Ei...“)

Ned Vizzini (sündinud Edison Price Vizzini, 4. aprill 1981 - 19. detsember 2013) oli USA kirjanik. Kõige paremini tuntud oma teose „It's Kind of a Funny Story“ eest. 1998. aasta mais ilmus Vizzini essee "Teen Angst? Nah!" New York Times'is. Pärast seda said mitmed tema kolumnid ka põhiliseks juureks tema esimese novellikogu „Teen Angst? Naaah... ,“ juures, mis on mälestuskogu tema teismelise aastatest. See ilmus 2000. aastal.

Ned Vizzini oli tavaline kesmine teismeline, kes võitles igapäevaselt kooli, vanemate, rockbändide, sõprade, kuulsuse, seksi, mängukonsoolide, New Yorgi metroosüsteemi ja muuga. Vaimukuse, iroonia ja aususega jagab Ned selles teoses keskooli probleeme, oma ebaõnnestumisi ja suuri hetki, mis temaga aset leidsid.

Soovitan soojalt seda nii teismelistele kui ka täiskasvanutele, sest see on väga tõsieluline ja humoorikate lugudega vürtsitatud teos. Annab ausa ülevaate teismelise poisi mõtetest ja tegudest.

Üsna kerge lugemine, küll ingliskeelne, aga peaks olema arusaadav ka neile, kelle võõrkeeleoskus pole ideaalne.

„SUICIDE NOTES“

(„Enesetapukirjad“)

Michael Thomas Ford (sündinud 1. oktoober 1968) on USA autor peamiselt gei-teemalises kirjanduses. Ta on kõige paremini tuntud oma humoorika esseekogu "Minu Queer Life" ja auhinnatud romaanide „Last Summer,“ „Looking for It,“ „Full Circle,“ „Changing Tides“ ja „What We Remember“ eest. 2008. aasta oktoobris avaldas ta romaani „Suicide Notes,“ mis on suunatud noortele täiskasvanutele. Siiani pole seda raamatut eesti keelde tõlgitud, seega on teos ingliskeelne.

Raamat räägib 15-aastasest Jeffist, kes ärkab aastavahetuse järgsel päeval üles haigla psühhiaatriaosakonnas. Hoolimata sidemetest randmete ümber, arvab Jeff, et ta ei peaks seal olema, kuid siiski on ta määratud laste psühhiaatriaosakonda 45 päevaks. Jeff peab end täiesti normaalseks võrreldes teiste lastega seal, kuid aja möödudes tundub talle, et need, keda ta algselt hulluks pidas, polegi nii hullud. See on musta huumoriga lugu, mis uurib ja vaatleb piiri „normaalsuse“ ja ülejäänu vahel.

Ma arvan, et autori tutvustusest võib mõista, mis laadi probleemiga peab silmitsi seisma Jeff, kuid ma ei tahaks kõige murrangulisemaid punkte selles teoses siinkohal paljastada. Soovitan raamatut neile, kes kahtlevad oma seksuaalses orientatsioonis või kannatavad depressiooni käes. Muidugi on see hea lugemismaterjal ka neile, kes soovivad toetada taoliste küsimustega silmitsi seisvaid lähedasi, et neid paremini mõista.

„Müürililleks olemise iseärasused“

(Originaaltiitel „The Perks of Being a Wallflower“)

Stephen Chbosky (sündinud 25. jaanuar 1970) on USA kirjanik, kes peab igapäevaselt stsenaristi ametit. 1999. aastal esmatrükina ilmunud „Müürililleks olemise iseärasused“ on seni kirjaniku ainus raamat. 2012. aastal avaldati teos ka eesti keeles.

„Müürililleks olemise iseärasused“ on romaan kirjades, mis annab autorile võimaluse pääseda peategelasele võimalikult lähedale, kirjeldada tõetruult tema mõtteid ja tundeid. Kirjade adressaat jääb teose lõpuni anonüümseks.

Raamatu peategelane on 15-aastane Charlie, kes alustab õpinguid keskkoolis. Põhikooli lõpuklassis sooritas enesetapu tema parim sõber Michael, nii et poiss tunneb end üksiku ja eemalejäetuna. Peagi tutvub Charlie aga abiturientide Sami ja Patrickuga, kes tutvustavad talle hoopis teistsugust maailma, kui ta senini tundnud on. Kes ma olen, miks ma olen just selline, kuidas ma olen kujunenud, mis mind on mõjutanud, kes saab minust täiskasvanuna – neile rasketele küsimustele otsib vastust ka Charlie. Lisaks sõpradele on Charlie oluliseks kujundajaks inglise keele õpetaja Bill, kes poisile lisalugemist soovitab. Nii käib teosest läbi palju klassikalisi kirjandusteoseid, mida võiks iga noor lugeda. Samuti on raamatus olulisel kohal muusika, mida ka ise kõrvale kuulates saab lugeja aimu tunnetest, mida peategeleane sõnadesse panna ei suuda.

Paljudes Ameerika koolides on „Müürililleks olemise iseärasused“ ära keelatud, kuna autor käsitleb liiga avameelselt noorte seksuaalsust, sealhulgas homoseksuaalsust, uimasteid ja enesetappu. Vaatamata rasketele teemadele, kannab teos läbivalt optimistlikku eluhoiakut. Raamat õhutab noori mitte lihtsalt olema, vaid elus osalema, sellest osa võtma, end ellu panustama.

Arvan, et seda raamatut peaks iga teismeline kindlasti lugema, sest tegu on tõesti väga geniaalse teosega. Hoolimata sellest, et on tehtud ka film, annab raamat tegelikult teistsuguse tunde edasi kui film.

Filmist:

2012. aasta sügisel ilmus „Müürililleks olemise iseärasused“ ka filmina, mille stsenaristiks ja režissööriks on Stephen Chbosky ise ning peaosalisteks Logan Lerman, Emma Watson ja Ezra Miller.

Paradoksid... paradoksid igalpool

„Inception“

Christopher Nolan „Memento“ (2000); „Batman begins“ (al 2005);  „Interstellar“ (2014);
Originaaltiitel: "Inception"
Eesti keelne tiitel: "Algus"
Aasta: 2010
Kestus: 148 min
Originaalkeel: Ameerika/inglise
ŽANR: Action-müsteerium-thriller
Warner Bros.

Christopher Nolan (30. juuli 1970) on briti päritolu, kuid peamiselt Ameerika filmikorporatsioonidele töötav produtsent, stsenarist ja režissöör. Alates 2000ndatest aastatest on Nolani filme saatnud suur edu. Christopher Nolanile on omane müstika, fataasia ja põnevus, kuid teataval realistlikul tasandil. Tõsised, kuid meelt lahutavad filmid.

Arthur (Joseph Gordon-Levitt)

Dominick Cobb (Leonardo DiCaprio) on vilunud kurjategija kes on "underground" maailmas hinnatud, kuid seesama töö on temast ka rahvusvahelise põgeniku teinud  – Ta on ekstraktor, kes varastab korporatsioonide juhtidelt ja võimukatelt inimestelt undetasandil sügavalt alateadvusest väärtuslikke ideid, et neendega kaubitseda. Kui aga nässuläinud tööotsa tõttu tuleb tal Mr. Saitoga (Ken Watanabe) tegemist teha, kes Cobbi mahalöömise asemel talle hoopis tööotsa pakub, läheb lahti suuremat sorti action: Seekord ei ole eesmärgiks mitte Ideed varastada, vaid ideed istutada. Vastutasuks saab Cobb koju, Ameerika Ühendriikidesse, oma laste juurde. Cobb ajab kokku staarnäitlejatest pakatava ekstraktorite ja arhitektide grupi: Ariadne (Ellen Page), Eames (Tom Hardy), Arthur (Joseph Gordon-Levitt ) ja Yusuf (Dileep Rao), et istutada suurkorporatsiooni omanikule Robert Fischerile (Cillian Murphy) enda korporatsiooni kukutav idee...

Dom Cobb (Leonardo DiCaprio)

Film hakkab kohe actioni ja unetasanditega, et algul, kui filmi baasi uurinud pole, ei pruugigi aru saada, mis kuskil miks toimub. Küll aga on film põnev ja kõige otsesemas mõttes mitmetasandiline, kuhu on segatud suhted, katarsis, action ja palju-palju huvitavat informatsiooni. 

Huvitavalt on kasutatud erinevaid kujundeid vaenlaste lõksu püüdmiseks nagu nt. kasvõi penrosei trepp.
 Müstika-actionhuvilistele üks hea vaatamine! Kuid... Christopher Nolan võlgneb nii mõnegi osa filmi edust Hans Zimmerile, kes komponeeris kogu selle filmile eepilise muusika.
"Inception" IMDB

Mis toimub Sherlock Holmesi peas tegelikult?

„Sherlock“

Briti päritolu Sir Arthur Conan Doyle (22. mai 1959 – 7. juuli 1930) sai omal ajal kuulsaks krimijutustustega eradektetiiv Sherlock Holmes`ist ja tema sõjaveteranist parterist Dr. John Watsonist. Jutustusi oli igasuguseid: erinevate pikkustega, erinevatest vaatenurkadest, erineva põnevustasemega. Kokkuvõttes on jutustused ja ka ammustest aegadest kedratud filmikesed/sarjakesed Sherlock Holmes`ist hinna sees ka tänapäeval ning neid, just filme ja sarju, tuleb järjest ka juurde.

2010ndal aastal linastus BBC kanalitel Mark Gatisse ja Steven Moffati koostöös esimene osa sarjast „Sherlock“. Peagi oli see sari juba sensatsioon ja omas suurt vaatajaskonda üle maailma.

Andrew Scott geeniusest kurjategija Moriartyna

„Sherlock“ on moderniseeritud versioon Sir A.C.Doyle`i Sherlock Holmes`i jutustustest. Kokku 3 hooaega, igas hooajas kolm osa, iga osa kestab poolteist (!!!) tundi. Olenemata sellest, kas sa oled antud jutustusi varem lugenud, on see sari üks põnev vaatamine, huvitav ja detailne. Selle sarja jaoks on tarvist aega varuda. Juba pelgalt sarja vaadates on võimalik tajuda seda võimast tehnikat, millega sarjas olevad kaadrid on üles võetud. 

Osade sisud ise, nagu adaptsioonidel tavaliselt, on jutustustest maha viksitud. Mõnel juhul ka peidetud kujul. Peaosa, pikakasvulist Sherlock Holmesi mängib nüüdseks juba väga palju kuulsust kogunud Benedict Cumberbatch ja tema truud lühikest kaaslast mängib, samuti juba väga kuulus, Martin Freeman .

Benedict Cumberbatch e. Sherlock Holmes

 Mitte eriti laialdaselt kõrvaltegelisi (nagu raamatuteski), aga muidugi on sarjas olemas Sherlocki võimetele vastav ainus vaenlane Moriarty (Andrew Scott). Iga osa on nii detailne ja visuaalne, et vahest tundub sarja käik isegi venitatud, mida ta ka mõnes kohas on, kuid see kompenseeritakse niipea, kui oled seda mõtet mõelda jõudnud.

Martin Freeman Dr. Watsonina

Soovitan väga!

"Sherlock" IMDB

Paani(ka) labürint...

„El Laberinto del Fauno“

Ofelia ja raamat, mis ilmutab ülesandeid.

Guillermo del Toro „Hellboy“ (al 2004); „The Strain“ (al 2014); 

Originaaltiitel: „El Laberinto del Fauno“ 

Eesti keelne tiitel: „Paani Labürint“ 

Aasta: 2006 Kestus: 118 min 

Originaalkeel: Hispaania

ŽANR: Fantaasia-draama-sõjafilm
Tequila Gang

Peamiselt müstika ja fantaasia filme kirjutades ja neid direkteerides leiba teeniv  Guillermo del Toro (9. okstoober 1964) on hispaanlasest novelist, režisöör ja produtsent. Del Toro loodud filmid paistavad silma oma fantaasiarikkuse ja mõnel juhul ka sügavusega.

Muidu alates uue sajandi algusest peamiselt inglise keelset stsenaristi- ja režissööri tööd viljelev Guillermo del Toro  sai 2006ndal aastal hakkama eemalt lapsefilmina tunduva, kuid tegelikult tumedates toonides ja traagilise filmiga.

Faun (Doug Jones) ja Ofelia (Ivana Baquero).

El Laberinto del Fauno e. „Paani Labürindi“ tegevustik toimub 1944 aasta sõjakas Hispaanias, kus noor muinasjutuhuvilisest tübruk Ofelia (Ivana Baquero) koos oma raseda ja haige emaga tema uue ning sadistliku sõjapealikust mehe juurde kolima peavad. Nii Ofelia kui ka tema ema on sõjapealikust kasuisa terrori all ja Ofelia jääb oma probleemidega üksi. Peagi aga hakkavad Ofeliale end ilmutama saladuslikud haldjad ja metsategelased, kes juhatavad Ofelia Fauni (Doug Jones) juurde. Faun veenab Ofeliat, et too on väljavalitu, kes peab täitma kolm tähtsat ülesannet, misjärel Ofelia tagasi oma kuningriiki pääseb...

Üks ülesannetest oli tappa "Pale man" (Doug Jones), kes sõi lapsi.

Hispaaniakeelne muinasjutulise sisuga tunduv film on tegelikkuses läbi tumeda filtri, brutaalne ja traagiline. Ka Ofeliale antud ülesanded ei ole kergete killast ja kohati õudsed. Mis juhtub ühe noorega, kes on täiesti üksi jäetud? Kas kõik oli Ofelia enda ettekujutus või juhtus päriselt?  Kindlasti on tegu ühe minu lemmiku välismaise filmiga. 

El Laberinto del Fauno IMDB

Klassika...

„Mononoke-Hime“

Hayao Miyazaki „Porco Rosso“ (1992); „Spirited Away“ (2001); „Howl`s Moving Castle“ (2004)
Originaaltiitel: „Mononoke-Hime“
Eesti keelne tiitel: „Printsess Mononoke“
Aasta: 1997
Kestus: 134 min
Originaalkeel: Jaapani
ŽANR: fantaadia-draama-anime

Hayao Miyazaki (5. Jaanuar 1941) on maailma tuntuim jaapani animatsioonide ehk animate looja. Tänu töökusele ja suurepärasele joonistamisvõimele saatis Hayao Miyazakit edu alates tema esimesest animest “Lupin III: Castle of Cagliostro”st. Nüüdseks on Miyazaki ameti maha pannud, tehes seeläbi ruumi uutele proovijatele, kuid tema tööd jäävad alati klassikateks.

Printsess Mononoke hundijumalustega ratsutamas

Noor sõdalane Ashitaka peab oma kodukoha jätma, sest tema sisse on läinud Tatarigami needus, mis ilma välja ajamiseta peremeeskandja seesmiselt ära sööb ning kuradiks muudab. Sihitult rännates leiab ta end peagi metsast keset võitlust looma kuju võtnud jumalate ja inimeste vahel. Seal kohtab ta ka hundi kuju võtnud jumaluste hole all elavat Hundiprintsessi San`i. Mis juhtub metsaga, mille tasakaalu häiritakse ja kas Ashitaka saab oma

Hundijumalused & San, Ash & Yakult

needusest lahti?





Antud anime ei ole selline tüüpiline lastekas, pigem tõsine. Hayao Miyazakil fantaasiavõimet jagub ja selleski animes on ta oma võimeid mõnuga ära kasutanud. Visuaalne ja kohati brutaalne anime pakub head vaheldusrikast ajaviidet arvatavasti kõike rohkem vanemale noortegrupile või täiskasvanutele endile. Eelnev huvi peaks muidugi olemas olema.

Dilemma...

"Mononoke-Hime" IMDB

Miks mitte?

"Notting Hill"

Richard Curtis „Bean“ (1997); „Love Actually“ (2003);

Originaaltiitel (+eesti.k.): „Notting Hill“

Aasta: 1999

Kestus: 124 min

Originaalkeel: Inglise
ŽANR: romantiline komöödia

Polygram Filmed Entertainment

Richard Curtist (8. november 1956) teatakse briti telemaastikul kui kõige edukamat filmikirjutajat, seda just komöödiate vallas. Peamiselt romantilisi komöödiaid kirjutava Curise filmid paistavad silma oma ebatavalisuse ja kohati ka imeliku huumoriga... Briti huumor, peenike ja konksuga...

William Thacker (Hugh Grant)

Willian Thacker (Hugh Grant) on väikses Notting Hillis elav antikvariaadipidaja, kelle elu on vallutanud täielik mõttetu rutiin. Seda muidugi päevani, mil ta oma apelsinimahlaga kuulsale ameerika filminäitlejale Anna Scottile (Julia Roberts) sisse jookseb, misjärel on William sunnitud ta enda juurde kutsuma. Edasine on juba etteaimatav(am)....

Kuid siiski on tegu ühe toreda vaatamisega. Kasvõi selle pärast, et peategelasteks on täiskasvanud või sellepärast, et seal on imelikud naljad. Muidugi ei saa kõrvust mööda lasta ilusat briti-inglise keelt. Märkimist väärib veel asjaolu, et nii Hugh Grant kui ka Julia Roberts on tänaseks mõlemad oma maa näitlejate eliidis.

"Notting Hill" IMDB

Anna Scott  (Julia Roberts)

Siis, kui igav hakkas...

Elisabeth